Konservitud imikud ja väikelapsed

Kui nüüd hetkeks päris tõsiselt järele mõelda, millist sisu selle blogipostituse pealkiri edasi annab, hakkab õudne. Ja tahaks postitusele lisada, et alla 14 a mittesoovitatav ning kohe kindlasti vajab õpetajapoolseid selgitusi ...
Hea tuttav pöördus minu kui veidi rohkem igapäevaselt eesti keelega tegeleja poole palvega lugeda läbi ja vajadusel korrigeerida ühe dokumendi teksti. Ma siis lugesin ja jõudsin antud kohani selles dokumendis. Soovitasin teksti koostajal lähtuda kokku- ja lahkukirjutamise põhimõtetest. Ikka mäletate? No et omadussõna kirjutame tavaliselt põhisõnast lahku, nt katkine ahi. Samas võib omadussõnaga (nt katkine) kirjeldada ka liitsõna (nt ahjuuks) ning siis peab ikka mõtlema ja kokku- või lahkukirjutusega täpselt teada andma, mis ikkagi katki on. No kui katki on ahi, siis kuulub lisatud täiend täiendsõna juurde ja kirjutame liitsõna lahku (katkise ahju uks). Aga kui muidu tervel ahjul on ainult uks katki, siis kuulub lisatud täiend põhisõna juurde ja kirjutame katkine ahjuuks

Teksti autor polnud nõus minupoolse parandusega, sest tegu olevat tähtsa EL-i dokumendiga ja tõlge peab võimalikult täpselt originaalile vastama. Mida mul ikka nii mõjuva argumendi peale kosta oli? Ma parem ei taha mõelda, kust või kuidas antud ettevõte toorainet hangib. Võibolla oleks pidanud sellest lausa kellelegi teatama? Kui aga tänasel emakeelepäeval tõsisemalt rääkida, siis üldiselt on reeglid keeles mingil põhjusel, mitte keelekasutajate tagakiusamiseks. Ja kui ise kõike ei mäleta või ei oska, tasub filoloogist õpetajat uskuda. See paber läks vististi ilma korrigeerimata käiku ja no kahju on imikutest...

Elagu ilus, mõtteselge eesti keel! Head emakeelepäeva!
Eelmine
Karusellid ja karussellid

Vastused puuduvad

Email again: